English

Liliu ho Wireless Lea Fakapulipuli/SSIDs

‘E fiema’u ia ke ‘ai ha lea fakapulipuli ki ho’o me’angaue wireless router ke ke lava ai ‘o fetu’utaki ki ho’o ngaahi komipiuta, me’angaue to’oto’o mo e ngaahi naunau komipiuta faka-‘initaneti ‘o e fakahoko ‘i he Wi-Fi. Ko e Routers ‘oku fa’a ‘oatu ia fakataha mo e lea fakapulipuli ‘a ia ‘oku angamaheni ‘eni ki he kotoa ‘o a ngaahi me’angaue ‘oku ‘oatu mei ho’o kautaha ISP.Kapau ko e keisi ia, ‘oku totonu ke ke fakapapau’i ‘oku malu ma’u pe.‘Oku malava pe ke ke fai mo ha’o fili ke liliu e lea fakapulipuli ki ho’o me’angaue router, kae lava ke faingofua hono manatu’i, tautautefito kapau ‘oku faka’aonga’i ‘e kinautolu ‘oku nau ‘a’ahi atu ki ho ‘api nofo’anga pe ‘ofisiKo ho’o router ‘oku ‘i ai pe mo ‘ene SSID (Service Set Identifier), ‘a ia ko e hingoa ia ‘o e Wi-Fi ‘oku ‘asi hake ‘i he taimi ‘oku te fekumi ai ki he netiueka fakalotofonua (local networks). ‘Oku tatau pe ‘eni ki he ngaahi SSIDs kehekehe kotoa pe ‘oku mei he kautaha tatau, ‘a ia ‘ikai ngata pe ‘i he’ene fakatupu puputu’u ki he founga fekumi ki he netiueka, ka ne toe fakamahino’i foki ki he kau hia kaka kaiha’a faka-komipiuta faka-‘initaneti (hacker) ‘oku ‘ikai ke malu fefeka e (security ‘hygiene’) malu ‘haisini’  ‘a ho’o me’angaue fehokotaki faka-’initaneti (router)

Liliu ho’o lea fakapulipuli ki ho’o me’angaue fehokotaki faka-’initaneti (router)

Hangē pe ko e ngaahi lea fakapulipuli kotoa pē, ‘oku totonu pē ke makehe ho’o lea fakapulipuli ki he (router), pea ‘oua ‘e tatau mo e ngaahi lea fakapulipuli ko ia ‘oku ke faka’aonga’i ki ho’o ngaahi naunau me’angaue kehe pe ki ho ngaahi ‘akauni ‘i he ‘initaneti.

‘I he peesi ko ‘eni, ‘oku mau fakamatala’i ai e founga ke liliu ‘aki ho’o lea fakapulipuli ki konga lahi ‘o e ngaahi me’angaue fehokotaki fakakomipiuta (routers)

Kapau ‘oku ke ma’u ia, vakai kihe tohi fakahinohino felāve’i mo e ngaahi fakamatala ki he founga ‘oku malu.

  1. Fakaava ‘a ho’o uepi fekumi faka-’initaneti (web browser) (hangē ko e Internet Explorer, Chrome, Firefox pe Safari) pea ke fakahū ‘a e tu’asila ‘a ho’o router ki he feitu’u tu’asila ‘o e browser.

‘Oku totonu ke ‘asi eni ‘i he tohi fakahinohino. ‘Oku tokolahi ‘a e ngaahi kautaha motolo ‘oku nau faka’aonga’i ‘a e fika 192.168.1.1.

Lomi’i e Enter. ‘E ‘eke atu leva ke ke fakahū ‘a e lea fakapulipuli, ‘a ia ‘oku paaki ‘i he faka’ilonga pepa ‘oku fakapipiki ‘i ho’o router.

  1. ‘E ‘ave koe ki ha peesi ‘oku ‘asi hangē ko ha peesi uepi, ka ‘oku ‘oatu ia mei ho router.

Kapau ‘oku ke lomi ‘i he fo’i pā/konga Administration, te ke lava ai ‘o fai ha ngaahi liliu, hangē ko ha liliu ki ho’o lea fakapulipuli.

  1. Faka’osi ‘eni, ke fakapapau’i ‘oku malu’i ‘aki e kouti faingata’a polokalama’i faka-komipiuta (encrypted) ‘a ho’o netiueka wireless, koe’uhi ke ‘oua ‘e lava ‘o faka’aonga’i ta’e ngaue’aki ‘a e ki’ ki hono fakapapau’i ‘aki pe ‘oku mo’oni (authentication)

Ko e peesi ne lave ki ai ‘i ‘olunga ko e ‘ai ke ke lava ‘o fai ‘eni, pea ko e ngaahi fakahinohino ‘oku totonu pe ke kau atu ‘i he tohi fakahinohino/polokalama ma’ae kau faka’aonga’i.

Kapau ‘oku ‘oatu ai mo ha ngaahi levolo tu’unga ki he malu’i ke ke fili mei ai, fili e founga malu’i lelei taha (WPA mo e WPA2 kapau ‘oku ma’u). Manatu’i ke ke hiki ma’u pe ha ki’i fakamatala ‘o e ki fakamo’oni’i ma’u mafai, ke ke lava ‘o ngaue’aki ‘i he taimi ko ia ‘oku ke fetu’utaki ‘aki ho ngaahi me’angaue wireless.

Liliu ho SSID ki he router

Ka neongo ‘e kehekehe pe ‘a e ngaahi tohi fakahinohino ki he router takitaha felave’i mo e ngaahi fale’i ‘oku ne ‘oatu, ko e founga ‘oku nau ngaue’aki ‘oku meimei tatau pe ia ‘i he ngaahi kautaha fa’u router.

‘E kehekehe pe mo e ngaahi hingoa ki he fakamatala fakahinohino/kakano kanotohi (menus) mo e ngaahi fokotu’utu’u (settings).

  1. Kumi ʻa e tuʻasila IP hoʻo router.
  2. Hu ki he fo’i tefito’i me’a ‘oku ne mapule’i e router.
  3. Liliu ‘ae SSID mo e lea fakapulipuli.
  4. Fakafo’ou ʻa e fehokotakiʻanga ki he ngaahi meʻangaue kotoa pe.

 

  1. Ko e ʻuluaki sitepu ko hono kumi ʻo e router SSID. Te ke lava ʻo fai ʻeni ʻaki haʻo vakaiʻi ʻa e router, ʻa ia ʻoku paaki ai ʻa e hingoa ʻo e netiueka mo e lea fakapulipuli.
  2. Hoko mai, ko ho’o kumi ki he tuʻasila IP fakalotofonua ʻo hoʻo router pea ke hu ki loto ʻi hoʻo web browser ke ke hu ki he tefito’i me’a ‘oku ne mapule’i e router (admin console). ʻI hono ‘eke atu, fakahu leva ʻa e hingoa ‘akauni faka-komipiuta (username) ‘oku ke ngaue’aki lolotonga mo e fakaikiiki ki ho’o lea fakapulipuli ke hu ki he penolo ‘oku tokanga’i mei ai e hono fakalele ‘o e komipiuta (Control panel).
  3. Mei he tefito’i me’a ‘oku ne mapule’i e router (admin console), kumi ki he konga fakahinohino ki hono fokotu’u ‘o e Wi-Fi (Wi-Fi settings) pea ke fili ‘a e Wi-Fi settings.
  4. ‘Oku kehekehe pe ‘a e ngaahi tu’asila IP ki he router kotoa. Kapau ‘oku ‘ikai ke ke fakapapau’i ‘eni, te ke lava pe ‘o vakai ki he uepisaiti ‘o e kautaha ne fa’u ‘a e router pe ki he fakamatala fakapepa ki he hono tu’asila fakalotofonua pe logins
  5. Kumi ki he konga ‘oku ha ai e SSID PE Netiueka. Fakahu e hingoa ‘oku ke fiema’u ki ho’o router, mo ha ngaahi mata’itohi mo e mata’ifika ‘e 32. Vakai’i pe ‘oku kehe ia mei he ngaahi hingoa fakalotofonua ‘oku ‘asi atu ‘i ho’o me’angaue ‘oku ‘osi fehokotaki mo ia, pea pehe ki he me’angaue ‘oku ‘ikai ke fetu’utaki mo koe, memipa ‘i ho famili pe ‘i ho ‘api nofo’anga. Kapau ‘oku fu’u fiema’u, pea ke hanga ‘o hiki hifo.
  6. Taipe’i ki loto ‘a e lea fakapulipuli ki ho’o Wi-Fi ‘i he feitu’u ko ia ‘oku ‘ai ki ai pea ngaue’aki ‘a e ngaahi liliu na’a ke fai.

Te ke malava pe ke ma’u atu ho ngaahi me’angaue wireless ke ‘ikai ke toe fetu’utaki ia mo ho’o netiueka, ‘e fiema’u ia ke ke fakafo’ou ho fakaikiiki ki he founga fetu’utaki ki he kotoa ‘a ho’o ngaahi naunau me’angaue fakakomipiuta ‘a ia ‘oku fetu’utaki mo ho’o router.

Ke ke toe vakai foki ki he...

Ngaahi lea laukonga ‘oku ki’i mamafa ange

‘WPA2’

‘WIFI Protected Access 2’: koe fa’ahing teita ‘encryption’ ‘oku ta’ofi ‘aki he fakafanongo moe hu kihe ‘wireless’ netiueka he kau angana fulikivanu ‘users’.  ‘Defined by the 802.11 standard’.   ‘Oku laka ange ‘enau malu’I he ‘WPA’ pe koe ‘WEP’ 

‘WPA’

‘WIFI Proteted Access’: koe fa’ahing teita ‘encryption’ ‘oku ne ta’ofi e fakafangongo moe hu ki he ‘wireless’ netiueka he kau angafulikavanu ‘users’.  ‘Defined by 802.11 standard’;  ‘Oku laka ange ‘enau malui’I he ‘WEP’. 

‘Wi-Fi’

Sio ki he ‘wireless’ netiueka. 

‘SSID’

Koe hingoa ‘o ha ‘wireless’ netiueka ‘a ia ‘oku faka’ata e kau ‘users’ moe ‘WIFI’-enabled devices’ ke ne ‘ilo’I ai e kehekehe ‘o e kau ‘wireless’ netiueka.  ‘Acronym for service set identifier’.

‘Router’

Koe ‘device’ ‘oku fakafou holo e netiueka pe koe halanga ‘initaneti. Hangē ko e oku ma’u he ‘atakai e ‘u ‘api/’ofisi iiki ‘I loto e ‘WIFI device’ ‘(wireless hub)’.

‘ISP’

Koe ‘initaneti ‘Service Provider’; koe kautaha ‘oku nau fakahojo e ‘initaneti.